inimesed
Kõrbevöönd on maailma üks hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks ja majandamiseks on seal väga ebasoodsad. Peale pideva kuivuse valitseb päeval suur kuumus. Öösel jahtub öhk aga kiiresti, sest pole pilvi, mis takistaksid soojuse kiirgamist maailmaruumi.
Kõrbealadel leidub hulganisti maavarasid. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja-Aafrikas ja eriti Lähis-Idas kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Suuremad nafta ostjad on enam arenenud riigid, kuhu seda veetakse tankeritega või juhitakse torusid mööda. Aafrika lõunapoolstes kõrberiikides on teemandi-, kulla-, uraani- jt kaevandusi, kuid need on rajanud sinna Euroopa kõrgelt arenenud tööstusriikide firmad. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad.
Kõrbe põliselanikud, näiteks beduiinid Saharas, hotentotid ja bušmanid (nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbes ning aborigeenid Austraalias on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Kõrbed pole kaugeltki lausalised ühetaolised maastikud. suurtel liiva-, savi- või kiviväljadel on kohti, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale ja loob elustikule soodsamad tingimused. Need on oaasid, kus põlised kõrberahvad tegelevad nii taime- kui ka loomakasvatusega. Kõrbetel on selged piirid vaid neis kohtades, kus tasandikud piirnevad mäestike või mägismaadega. Muul juhul läheb kõrb üle nii troopiliseks savanniks kui ka parasvöötme stepiks järk-järgult. Loodusvööndite piirid on aga viimaste aastakümnete jooksul nihkunud ja kõrbed laienevad.
Kõrbealadel leidub hulganisti maavarasid. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja-Aafrikas ja eriti Lähis-Idas kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Suuremad nafta ostjad on enam arenenud riigid, kuhu seda veetakse tankeritega või juhitakse torusid mööda. Aafrika lõunapoolstes kõrberiikides on teemandi-, kulla-, uraani- jt kaevandusi, kuid need on rajanud sinna Euroopa kõrgelt arenenud tööstusriikide firmad. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad.
Kõrbe põliselanikud, näiteks beduiinid Saharas, hotentotid ja bušmanid (nn võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbes ning aborigeenid Austraalias on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Kõrbed pole kaugeltki lausalised ühetaolised maastikud. suurtel liiva-, savi- või kiviväljadel on kohti, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale ja loob elustikule soodsamad tingimused. Need on oaasid, kus põlised kõrberahvad tegelevad nii taime- kui ka loomakasvatusega. Kõrbetel on selged piirid vaid neis kohtades, kus tasandikud piirnevad mäestike või mägismaadega. Muul juhul läheb kõrb üle nii troopiliseks savanniks kui ka parasvöötme stepiks järk-järgult. Loodusvööndite piirid on aga viimaste aastakümnete jooksul nihkunud ja kõrbed laienevad.