taimestik
Kuigi kõrb võib pealiskaudsel vaatlusel tunduda elutuna, on see tegelikult väga huvitavate taime- ja loomaliikide kasvu- ja levikualaks. Nii loomadel kui ka taimedel on välja kujunenud omapärased kohastumused eluks veevaeses ja suurte temperatuurikõikumistega keskkonnas.
Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehelised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid.
Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale (isegi üle 10 m) ulatuv ning tugevasti hargnev juurestik, mis võimaldab ka siinses kuivuses vett kätte saada.
Osa taimi, näiteks aaloe ja kaktused, koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, juurtesse või viljadesse, et seda hiljem pika põuaperjoodi kestel kasutada. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks.
Enamik kõrbetaimi on nn lühieataimed, need kasvavad ja arenevad paari-kolme nädalaga. Pärast seda puistab osa neist oma seemned laiali ning sureb. Teised elavad ebasoodsa kuivaperioodi üle maa-aluste säilitusorganitega.
Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehelised. Nende lehed on väikesed ning tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid.
Paljudel kõrbetaimedel on väga sügavale (isegi üle 10 m) ulatuv ning tugevasti hargnev juurestik, mis võimaldab ka siinses kuivuses vett kätte saada.
Osa taimi, näiteks aaloe ja kaktused, koguvad niiskel ajal vee oma vartesse, lehtedesse, juurtesse või viljadesse, et seda hiljem pika põuaperjoodi kestel kasutada. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks.
Enamik kõrbetaimi on nn lühieataimed, need kasvavad ja arenevad paari-kolme nädalaga. Pärast seda puistab osa neist oma seemned laiali ning sureb. Teised elavad ebasoodsa kuivaperioodi üle maa-aluste säilitusorganitega.