TAIMESTIK
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaas ning ladestavad selle oa juurtesse, tüvedesse, okstesse ja lehtedesse. Seega mõjutavad vihmametsad oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamaid ja vanemaid ökosüsteeme. Kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaajad ei vaheldu, võivad paljud taimed ühtaegu nii õitseda kui ka vilju kanda. Ekvatoriaalses vihmametsas on südapäevalgi hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaaluse päikesekiire eest.
Kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20-30 m kõrgusele. Puud on varju- ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik. Kõik, mis vähegi kõrgemal, on kaetud epifüütidega (ka suuremad taimelehed).
Kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused vihmavarjukujulise võra ning suhteliselt väikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20-30 m kõrgusele. Puud on varju- ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik. Kõik, mis vähegi kõrgemal, on kaetud epifüütidega (ka suuremad taimelehed).